STRATEEGIA AASTATEKS 2021-2025

1. SISSEJUHATUS

Rannarootsi Muuseum on Eesti Vabariigi sihtasutus, mille tegevuse eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikus, Ruhnus ja mandriosal asunud eestirootslaste kultuuripärandiga. Muuseumi strateegia eesmärk on anda ülevaade asutuse taustast, hetkeolukorrast ja peamistest arengusuundadest. Strateegia esimeses pooles kirjeldatakse lühidalt muuseumi kujunemist ja ajalugu. Samuti on välja toodud tulevikuvaated, mille suunas kõige pikemas ajalises perspektiivis töötatakse ning millele on teatud mõttes allutatud kõik muuseumi tegevused. Lisaks kuulub esimesse poolde muuseumi missiooni sõnastus. Strateegia teine pool keskendub esmalt hetkeolukorra analüüsile vaadeldes erinevaid sisemisi ja välimisi tegureid, mis muuseumi eesmärkide saavutamist mõjutavad. Seejärel tuuakse valdkonnapõhiselt välja asutuse peamised strateegilised sihid ja nendest tulenevad alaeesmärgid. Selle vaate loogiline jätk on tegevuskava ja sellest tulenev ühe-aastane tööplaan. Strateegial võib olla lisasid, mis sisaldavad andmeid muuseumi erinevate tegevuste osas. Strateegia periood on 2021-2025. Iga kalendriaasta lõpus teeb muuseum oma tegevustest kokkuvõtte, mille abil saab jälgida, kas saavutatu vastab strateegias ära toodud pikema-aegsetele eesmärkidele. Üheaegselt möödunud aasta aruandlusega saab tulevikuvaatesse lisada juurde ühe aasta plaanid ja nii tekib kirjeldus, kus pidevalt on kaetud nelja aasta pikkune periood.

2. RANNAROOTSI MUUSEUMI AJALUGU

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega sai eestirootsi päritolu inimestel võimalikuks kuulutada oma etnilist päritolu ja otsida ajaloolisi juuri. Eestirootslaste Kultuuri Ühing (ERKS) loodi 1988 aastal. Juba ühingu põhikirjas määrati ühe peamise eesmärgina kindlaks eestirootsi muuseumi asutamine, kus oleks arhiiv ja raamatukogu ning hakati koguma fotosid ja esemeid. 28. detsembril 1992 registreeriti Eestirootslaste Muuseum (Estlandssvenskarnas Museum) asukohaga Ehte 4 Haapsalus, muuseum allus Lääne Maavalitsusele. Prioriteetsete ülesannetena määrati kindlaks, et tuleb luua mitmekülgne eestirootsi teemaline kogu, rikkalik raamatukogu ja arhiiv, mis kannaks eestirootsi teemalist teadmist ja oleks aluseks uurimustele, millest saaks alus eestirootslaste kultuurikeskusele.

Juba 1991. aastast liitus tegevuse rahastajana ka Eesti riik. Samal ajal aktiviseerusid Rootsis Antropoloogia ja Geograafia Selts (Sällskapet för Antropologi och Geografi) ja eestirootsi organisatsioonid. Suur annetus tuli perekond Hambergilt, muuhulgas muuseumi maja Sadama 31 ostmiseks (1996) ja renoveerimiseks, samuti mitmeid teisi annetusi.

Ka teine muuseumi maja – Väedeni maja Sadama 32 – annetati samal ajal, kuid annetus korraldati ümber ja maja mõisteti pärast õiguslikke menetlusi tagasi pärijatele. Pärast seda oli maja suulise kokkuleppe alusel muuseumile kasutada antud, kes vastutas selle ülapidamise eest. 3. juunil 2011. aastal ostis Eesti Vabariik omanikelt Sadama 32 kinnistu 1,24 miljoni rootsi krooni eest. Raha ostmiseks saadi Sihtasutus Kuningas Gustaf VI Adolfi rootsi kultuuri fondi toetusest 300 000 rootsi krooni ja perekond Eva ja Bengt Heymani annetusest 1 000 000 rootsi krooni. Kinnistu ostuga lahenes muuseumi arendamist takistanud probleem.

1997 aasta sügisest alustas „neljapäevamemmede“ grupp. Kes jäid muuseumi juurde tegutsema ning käivad neljapäeviti neile kohandatud käsitöötoas toimetamas. Tuba on avatud kõigile huvilistele ja muuseumi külastajatele, kus korraldatakse regulaarselt erinevaid õppepäevi. Neljapäevamemmed olid ka suureks abiks 20 m Rannavaiba tikkimisel 2002 aastal. 

 

1998. aastal avati Eestirootslaste Muuseum praegustes ruumides ning samal ajal vahetus ka nimi, milleks sai Rannarootsi Muuseum (Aibolands Museum).

 

Pidulikkust lisas 2002 aasta hooaja ja Rannavaiba näituse avamisele Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia visiit, kellele esitati Vihterpalu näidispulm ning memmed kinkisid neile tikitud pildi vaiba motiiviga. Külalistele tutvustati ka Ruhnu hülgeküttide jaala „Vikan“ ehitust, mille veeskamine ja ristimine toimus 2003 aasta mais.

1. jaanuaril 2012. aastal andis Saaremaa Muuseum Rannarootsi Muuseumile üle Ruhnu Muuseumi koos Korsi talukompleksiga. Esimene muuseumituba loodi Ruhnus juba 1965 aasta paiku, mil hakati pidama Kihnu-Ruhnu mänge ja osalejad said tutvuda ruhnurootslaste etnograafiaga Korsi talu elutoas. Ruhnu Muuseum avati 1990 aasta juunis kunagises külanõukogu külalistemajas, kuhu koondati kokku lagunevast Korsi talust päästetud esemed.

Niisiis juba varakult võtsid muuseumis ohjad Eestis elavad eestirootslased, kuid abi ja suurt huvi – nii majanduslikult kui isiklikult – on andnud Rootsis elavad eestirootslased. Huvi on tänini säilinud ning muuseumil ja selle saatusel on suur osa eestirootslaste ühtsustundes. Muuseumi edasise arengu seisukohalt on oluline neid kontakte säilitada ja luua.

Taassündinud Eesti riik on algusest peale võtnud enda kanda muuseumi rahastamise ja on pidanud seda Eesti ajaloo ja kultuuri oluliseks osaks.

Riigimuuseum lõpetas tegevuse 31. mail 2019 ja 1. juunist 2019 alustas tegevust  Sihtasutus Rannarootsi Muuseum, registrikoodiga  90014655, mille asutas 28.01.2019 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõukogu asutamisotsusega ja põhikirja kinnitamisega.

3. TULEVIKUVAADE

Rannarootsi muuseum plaanib järgmise 5 aasta jooksul:

• ehitada Haapsalus valmis toimiv Merekeskus
• ehitada valmis paadikuur
• sadama süvendamine
• Ruhnus Korsi talu maakeldri renoveerimine
• Korsi talu pikkmaja renoveerimiseks vahendite otsimine ja tööde jätkamine
• Ruhnu endise kordoni ümberehitamine külastuskeskuseks

 

Rannarootsi Muuseum koos Ruhnu filiaaliga on mitmekülgne ja laiahaardeline kohtumispaik eestlaste, rootslaste ja kõikide rannarootsi kultuuripärandit hindavate inimeste ning organisatsioonide jaoks. Muuseumil on oluline roll Eesti ja Rootsi kogukondadevahelise dialoogi toimumisel ja sisukal toimimisel - pakutakse võimalusterohket kohtumispaika erinevate ideede hindamiseks, ettevalmistamiseks ja teostamiseks.

Rannarootsi Muuseum  koos filiaaliga Ruhnu Muuseum on mitmefunktsionaalne mäluasutus, mille valdkondade hulka kuulub töö rannarootsi kultuuripärandi: kogumise, säilitamise, uurimise, eksponeerimise, ülevaatliku raamatukogu loomise ja arendamise, sisuka kultuuriprogrammi pakkumise ja aktiivse osalemise eestirootslaste tegevuste elluviimisel.

Tähtis roll on traditsioonilisel käsitööl, merenduse traditsiooni hoidmisel (sh traditsioonilise puulaeva ehitusel) ning laiemalt Läänemerega seotud vaimsel ja materiaalsel kultuuripärandil, mis kajastab piirkonna saatust ja ajalugu.

Muuseum korraldab ja osaleb erinevatel kultuuriüritustel Haapsalus, Läänemaal ja Ruhnus, millega kaasneb partnerite usaldus. Nii muuseumi kui ka kultuuriprogrammi kaudu tehakse tööd rannarootsi kultuuripärandi laiemaks tutvustamiseks.

Muuseumil on sisukas koduleht, mille kaudu on võimalik leida otsetee e. viit kõigile teistele eestirootslaste organisatsioonide kodulehtedele. Muuseumi tegevuse ja valdkondade kohta saab teavet erinevatest infomaterjalidest ning meediakajastustest. Teavitustöö üheks väljundiks on rannarootsi kultuuriga seotud käsitöö, muusika jt kunstide tutvustamine Eestis. Muuseumil on tihe koostöö erinevate haridusasutustega.

Muuseum on atraktiivne külastuskoht õppeasutustele ning võimeline pakkuma ise erinevaid teemakohaseid haridusprogramme. Teadustööalane koostöö toimub ülikoolidega Eestist, Rootsist kui ka mujalt maailmast. Välissuhete alal on rajatud koostöösuhted Rootsi, Soome, Läti ning lisaks partneritega teistest välisriikidest.

4. MISSIOON

Rannarootsi Muuseumi missioon on ainulaadse eestirootsi kultuuripärandi kogumine, hoidmine, uurimine ja esitlemine ning selle kaudu elava ajaloomälu edasikandmine.

5. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

MEIE TUGEVUSED

- Muuseumi tugev identiteet ja selgelt piiritletud ainulaadne uurimismaterjal rannarootsi kultuuripärandi näol.

- Rahuldavas seisukorras hoidlaruumid ja hea ülevaade muuseumi kogudest.

- Muuseumil on mitmekülgsed ja suure missioonitundega töötajad, kellel on hea võõrkeelte oskus.

- „Neljapäevamemmed“ ehk muuseumi juurde koondunud käsitööhuviliste ring, kes on muuseumile abiks ja toeks ka erinevate ürituste läbiviimisel.

- Muuseumile on suureks abiks tugev vabatahtlike võrgustik.

- Muuseumil on eestirootslaste pärandiga tööks väga sobiv asukoht, mis võimaldab teha tulevikuplaane (väikesadama süvendamine, merekeskuse ehitamine, paadikuuri e. paatide talvehoidla ehitamine, jms).

- Laevaehitusealane teadmine ja võimekus seda programmis rakendada.

- Viimase säilinud ruhnurootslaste talukompleksi (Korsi talu) ülesehitamise võimalus.

MEIE NÕRKUSED

- Koostöö haridusasutustega ja teiste muuseumidega on juhuslik.

- Personali vähesus ja ressursside nappus ning sellest tulenevad probleemid tegevuste elluviimisel.

- Ruumipuudus muuseumi tegevuste arendamisel.

- Muuseumi filiaali geograafiline asukoht, millega kaasneb sunnitud hooajalisus, mis on põhjustatud usaldusväärse ja piisava transpordi puudusest sügis-, talve- ja kevadkuudel.

- Vabatahtlike ja toetajate ringi vananemine ning teadmatus, kas noorem generatsioon on sama huvitatud kaasa löömast.

VÕIMALUSED

- Kultuurikoostöö Põhjamaades pakub võimalusi kavandada erinevaid koostööprojekte ja arendada rahvusvaheliste kontaktide võrgustikku (sh arhiividega).

- Üldine huvi kasv oma juurte vastu meelitab inimesi uurima perekonna ajalugu ja päritolu ning muuseum saab selle juures olla heaks partneriks.

- Teha enam koostööd Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse ja kodukandiühingutega.

- Kultuuripärandi digiteerimine ja muuseumide infosüsteem MuIS pakub mitmeid võimalusi muuseumitöö mitmekülgseks korraldamiseks.

- Rannarootsi Muuseumi asukoht Läänemaa keskuses Haapsalus pakub mitmekülgseid võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks ja uute kultuuriprogrammide käivitamiseks.

- Ruhnu Muuseum koos Korsi talukompleksiga tutvustab ruhnurootslaste ja saare ainulaadset kultuuripärandit ning on heaks koostööpartneriks kohalikele ettevõtjatele ja Ruhnu vallale, et saart külastaks tänasest enam turiste, mh. ka Lätist.

- Tihedam koostöö Ruhnu valla ja Läänemaa omavalitsuste kultuurialgatustega ning Läänemaa Turismiga lubab läbi terve aasta kavandada erinevaid algatusi (sh ka võimalused, mida pakuvad näiteks puulaeva selts Vikan, Iloni Imedemaa jt). Tähelepanuta ei tohiks jääda ka sarnased võimalused väljaspool Läänemaad, lisaks ainulaadne võimalus hoida ja arendada paadiehituse ja merega seotud traditsioone.

OHUD

- Pikemaajaliste plaanide koostamisel võivad ohuks kujuneda väikemuuseumit mõjutavad seadusandluse või struktuuri muudatused, lisaks muud päevapoliitilised suunamuutused ning jätkusuutliku ja järjepideva poliitikakujundamise osatähtsuse vähenemine.

- Muuseumi alarahastamine ei luba planeerida pikemaajalisi investeeringuid ning takistab oluliselt personali motiveerimist ja arendamist.

- Erinevate koostööprojektide rahastamine sõltub ettevõtjate valmidusest kultuuri toetada, samuti avaldab majanduses toimuv mõju fondide ja toetusprogrammide poolt jagatava raha mahule.

- Koolide õppekavas tehtavad muudatused, mis vähendavad rannarootsi teemade ja rootsi keele mahtu kooliprogrammis, muudavad muuseumi kandepinna noorte seas õhemaks.

- Ruhnu muuseumi külastatavus sõltub otseselt transpordist ja ilmast.

6. EESMÄRGID, MÕÕDIKUD, PEAMISED TEGEVUSED JA ALGATUSED

Muuseum kavandab eesmärke viies valdkonnas:

1. Kogumine ja säilitamine
2. Teadus-ja haridustöö, näitustegevus
3. Kommunikatsioon, turundus ja müük
4. Suhtlus ja koostöö eestirootsluse edendamisel
5. Organisatsiooni arendamine

1. Kogumise ja säilitamise arendamise all mõeldakse eelkõige järgmisi tegevusi: muuseumi kogude arendamine. Kogude korraldamise põhimõtted sh kogumispõhimõtted. MuIS-i rakendamine. Muuseumi säilitustingimuste arendamine.

Eesmärk 1.1.: Rannarootsi muuseumi kogud võimaldavad hea ja ülevaatliku pildi eestirootsi kultuurist ja selle suhetest ümbrusega.

Alaeesmärk: Muuseumil on välja töötatud ja huvilistele kättesaadav kogude korraldamise põhimõtted.

Alaeesmärk: Muuseumi kogud on hästi kirjeldatud, kataloogitud ja kättesaadavad.

Alaeesmärk: Kogud on digiteeritud ja internetis kättesaadavad.

Peamised tegevused: Kogude korralduse põhimõtted ja kogumispõhimõtted on igapäevase töö aluseks, kogude digiteerimine, kirjeldamine ning avalikustamine internetis.

Uued algatused: Eestirootslaste asualade kultuurpärandi süstematiseerimine, koostöös eestirootslaste asualadel paiknevate muuseumide ja kodukandiühingutega.

Mõõdik: MuIS´is kirjeldatud muuseumikogu osakaal võrreldes muuseumikogu suurusega.

Mõõdik: MuIS´is   kättesaadavate digikujutiste osakaal võrreldes muuseumikogu suurusega.

 

Eesmärk 1.2.: Muuseumi kogud on hoitud viisil, mis tagab nende säilimise ja loob tingimused, kus kultuurilooline informatsioon ei moondu ega vähene.

Alaeesmärk: Muuseumil on kvaliteetsed hoidlad, kus miinimumini on vähendatud varguse-, tulekahju- või veekahjustuse risk.

Peamised tegevused: Nõuetekohase fondihoidla rajamise ettevalmistamine Ruhnus.

Uued algatused: Ruhnu endises kordonihoones fondihoidla ruumide remont.

Mõõdik: Sobivates tingimustes hoiustatud museaalide osakaal.

2. Teadus- ja haridustöö ning näitustegevuse valdkonna all mõeldakse eelkõige järgmisi tegevusi: koostöö teiste muuseumide, teadus- ja õppeasutustega.

Eesmärgipõhine uurimistöö,  õppematerjalide koostamine, eestirootsi alade ajaloo, kultuuri ja keskkonna uurimine, muuseumi ümbruse kultuuriajaloolise sisu uurimine, rannarootsi kultuurmaastikul. Huviringide, õpikodade, etenduste, jms. algatuste arendamine ja elluviimine.  Puulaeva ehitamise traditsiooni säilitamine.

Eesmärk 2.1.: Rannarootsi Muuseumi teadustöö on süsteemne ja avatud teistele teadusasutustele ning huvipooltele.

Alaeesmärk: Muuseumi teadustöösse kaasatakse ülikoolide tudengid, õppejõud ja teadurid Eestist ja välismaalt.

Alaeesmärk: Muuseumi teadustöösse kaasatakse uurijaid teistest muuseumidest, asutustest ja organisatsioonidest. Jätkub eestirootslaste asualade külaarhitektuuri uurimine ja kaardistamine Uppsala Ülikooli professor G. Hoppe juhendamisel.

Peamised tegevused: Koostööst huvitatud kõrgkoolide väljaselgitamine.

Uued algatused: Koostöö arendamine muuseumidega välismaal.

Eesmärk 2.2.: Rannarootsi Muuseum Ruhnu filiaaliga pakub kvaliteetset hariduslikku programmi, mis on atraktiivne õppeasutustele ja eestirootsi kultuuri huvilistele.

Alaeesmärk: Muuseumi haridusliku sisuga tegevuste kavandamisel ja elluviimisel kaasatakse maakonna lasteaedu, koole ja huvikoole.

Alaeesmärk: Muuseumi tegevuste seas on olulisel kohal mitmekülgsed näitused, loengud, õpitoad, huviringid ja rannarootsi kombeid tutvustavad ettevõtmised.

Alaeesmärk: Muuseum on üks Eesti olulisemaid puulaevaehituse traditsiooni uurijaid ja edasikandjaid. Peamised tegevused: Merega seotud tegevusi tutvustavate teemapäevade korraldamine. Puupaatide ehituse ja hoolduse tutvustamine ning väljasõitude korraldamine.

Peamised tegevused: Rannarahva toitude tutvustamine.

Uued algatused: Töötubade korraldamine sh traditsiooniliste käsitöövõtete tutvustamine.

Mõõdik: Kaasatud lasteaedade, koolide ja teiste huviliste arv.

Mõõdik: Läbiviidud (temaatiliste ettevõtmiste) õpitubade arv.

Eesmärk 2.3.: Rannarootsi Muuseum Ruhnu filiaaliga pakub külastajatele kvaliteetset ja paindlikku näituste programmi.

Alaeesmärk: Näituste programmi rikastatakse teiste organisatsioonide ja isikutega koostööd tehes.

Alaeesmärk: Püsiekspositsiooni uuendamine.

Peamised tegevused: Eestirootslaste kultuuripärandit tutvustavate näituste korraldamine sh. hariduselu, muusika-ja kultuurielu, käsitöö, meretraditsioonid ja põlluharimine.

Uued algatused: Isikunäituste korraldamine, erinevate õpitubade korraldamine.

 

 

 

3. Kommunikatsiooni, turunduse ja müügi all mõeldakse eelkõige järgmisi teemasid:

• Muuseumi kodulehe arendamine, infomaterjalide ja -voldikute täiendamine ning kordustrükkimine
• Meediakajastuse saamine eestirootslaste väljaannetes Kustbon, Ormsöbladet, Medlemsblad, Eestirootslane ning kohalikes väljaannetes.
• Suhtlemine partneritega (kogukonnad, ühendused, teised muuseumid jt)
• Turundustegevused: osalemine kultuuriüritustel, messidel ja laatadel (Etnolaat, Suur Rootsi päev, Olavi päev).
• Tagasiside kogumine muuseumi tegevuse kohta (külalisteraamat ja sotsiaalmeedia).

Eesmärk 3.1.: Rannarootsi Muuseum Ruhnu filiaaliga on oma tegevuse teavitamisel paindlik ja efektiivne.

Alaeesmärk: Muuseumi teavitustegevuses on kasutatud erinevaid interneti võimalusi: sotsiaalmeedia, Rootsi Suursaatkonna, Haapsalu linna, Lääne-Nigula valla, Vormsi valla, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse, SOV, SOV Eesti, Rootsi-Mihkli koguduse, Riguldi-Noarootsi kodukandiühingu, Vormsi kodukandiühingu, Läänemaa Turismi, Puhka Eestis ja Ruhnu valla kodulehti ning muuseumi listi.

Alaeesmärk: Muuseumi tegevust kajastavad erinevad meediaväljaanded: Kustbon, Ormsöbladet, Medlemsblad, Eestirootslane, Lääne Elu, Meie Maa, Saarte Hääl jne.

Alaeesmärk: Muuseumil on toimiv kontaktvõrgustik, mille kaudu teavitatakse partnereid kavandatavatest sündmustest ja kutsutakse neid ideedega kaasa mõtlema.

Peamised tegevused: Võrgustiku arendamine muuseumi tegevuste efektiivseks teavitamiseks.

Mõõdik: Kajastatud sündmuste arv.

Eesmärk 3.2.: Rannarootsi Muuseumi turundustegevuste kavandamisel kasutatakse Läänemaa kultuurivõrgustiku võimalusi.

Alaeesmärk: Koostöö MTÜ Läänemaa Turismiga ja Haapsalus ning Läänemaal asuvate kultuuriasutustega võimaldab muuseumil ellu viia erinevaid koostööprojekte ja messikülastusi.

Alaeesmärk: Muuseumil on erinevad meened ja infomaterjalid, mille levitamisel tehakse koostööd erinevate partneritega.

Alaeesmärk: Ruhnu muuseumi koostöö kohalike ettevõtjate ja omavalitsusega.

Peamised tegevused: Muuseumi paremaks turundamiseks koostöö tegemine muuseumide ja KOV-ga.

Uued algatused: Ühisprojektide läbiviimine kohalike majutusasutuste ja kaubanduskeskustega info ja programmi levitamisel, et külastajale pakkuda mitmekesisemat vabaaja veetmise võimalust.

Uued algatused: Osalemine kultuuriüritustel välismaal.

Uued algatused: Ruhnu muuseumi koostöö kohalike vaatamisväärsuste ühispileti väljatöötamisel.

Uued algatused: Ruhnule ainuomase meene väljatöötamine.

 

4. Suhtluse ja koostöö all eestirootsluse arendamiseks mõeldakse eelkõige järgmisi teemasid:

Koostöö Eestirootslaste Kultuuriomavalitsusega

• Eestirootsluse edendajate kaasamine muuseumi tegevuste kavandamises ja elluviimises
• Koostöö ja ühisüritused eestirootslaste seltsidega
• Kogukondadevaheline dialoog
• Infoliikumise korraldamine (sh koostöö eestirootslaste infokandjatega)
• Piiriülene haridus- ja teaduskoostöö
• Rannarootsi Muuseum kui eestirootslaste kultuurikeskus

Eesmärk: Eestirootslastel on oluline panus Rannarootsi Muuseumi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel ning nad on aktiivselt kaasatud muuseumi arendamisse.

Alaeesmärk: Rootsis elavate eestirootslaste kaasamine näitustegevuseks Rootsis.

Alaeesmärk: Eestirootslaste kaasamiseks kasutatakse erinevaid koostöövõimalusi. Info liikumine muuseumi tegevuste kohta on korrapärane ja tegevuste kavandamine avatud ning läbipaistev.

Peamised tegevused: Kodukandiühingute kaudu aktiivsem eestirootslaste kaasamine muuseumi tegevuste kavandamises ja korraldamises. 

Uued algatused: Erinevatele eestirootsi asualadele pühendatud teemanäituste ja ürituste korraldamine, tutvustamaks konkreetselt asuala ja tema kultuurilist eripära.

Mõõdik: Kavandatud ja läbiviidud ühisürituste arv.

Mõõdik: Ühiselt kavandatud ja teostatud näituste arv.

5. Muuseumi, kui organisatsiooni arendamise all mõeldakse eelkõige järgmisi teemasid:

• töötajate kompetentside arendamine (täienduskoolitustel osalemine).
• struktuuri tugevdamine (vabatahtlike kaasamine).
• muuseumisisese infoliikumise korraldamine.
• muuseumi varade ja kinnistutega seonduv (Merekeskuse ehitamine, paadikuuri ehitamine, Korsi talukompleksi ülesehitamine ja külastuskeskuse rajamine).

Eesmärk 5.1.: Rannarootsi Muuseum on võimekate töötajatega mitmekülgne, paindliku töökorraldusega ja efektiivselt juhitud väikemuuseum.

Alaeesmärk: Muuseumi vajadus töötajate järele on kaetud ning töötajate kompetentsi arendatakse korrapäraselt.

Alaeesmärk: Muuseumi juhtimiseks on piisavalt ressurssi ning juhtimis-, arendus- ja haldustegevused on korraldatud läbipaistvalt ja avatult.

Peamised tegevused: Muuseumi stabiilse arengu ja tegevuse tagamiseks on pidevalt vaja töötajaid koolitada ja kompententse arendada.

Uued algatused: Muuseumi arengu ja tegevuse tagamiseks kaasatakse välistoetusi.

Eesmärk 5.2.: Rannarootsi Muuseumi ja Ruhnu filiaali vara on valitsetud heaperemehelikult ning kinnistute arendamine on hästi kavandatud ja kooskõlas muuseumi vajadustega.

Alaeesmärk: Vana paadikuuri asemele merekeskuse rajamine.

Alaeesmärk: Muuseumi puulaevade eksponeerimiseks ja merega seonduvate tegevuste tutvustamiseks on süvendatud laevatee.

Alaeesmärk: Muuseumi puupaatidele on ehitatud üle talve hoidmiseks paadikuur.

Alaeesmärk: Eestirootslaste toiduvalmistamise traditsioonide tutvustamiseks on merekeskuses sisustatud söögituba koos köögiga.

Alaeesmärk: Muuseumi raamatukogu ja seminariruum pakub võimalusi uurijatele ning muuseum on avatud kõikidele huvilistele erinevate ürituste korraldamiseks.

Alaeesmärk: Ruhnus Korsi talukompleksi väljaehitamine ja ekspositsiooni arendamine.

Alaeesmärk: Külastuskeskuse väljaehitamine Ruhnus.

Alaeesmärk: Korsi talu kõrvalhoonete ekspositsiooniruumid on sisustatud ja varustatud vajaliku infomaterjaliga.

Peamised tegevused: Muuseumi arenguks vajalike investeeringute välja selgitamine. Olemasolevate kinnistute ja hoonete võimaluste maksimaalselt efektiivne kasutamine muuseumi arendamiseks, säilitades omanäolisuse.

Uued algatused: Ruhnus Korsi talu suitsusauna teenuse välja pakkumine.

Uued algatused: Väljaehitatud paadisilla võimalike teenuste pakkumine.