Muuseumist

Muuseumist

Rannarootsi Muuseumi eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste ajaloo ja kultuuripärandi uurimise, säilitamise ja tutvustamisega.

Rootslased on asustanud Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat. Asustuse tekkimise põhjuseid võis olla mitmeid: tõenäoliselt olid tollased meresõitjad huvitatud ranniku asustatusest, et oleks meresõitmisel kindlamad tugipunktid, samuti oli baltisaksa aadel huvitatud kristlastest talupoegadest ja kindlasti on tegemist ka inimese igipõlise seiklushimuga ja tahtmisega näha ja vallutada uusi asustamata alasid.

Igal juhul moodustasid rootslased Eestis kaunikesti suletud seltskonna tänu geograafiliste piiridele ja kindlasti ka keelelisele barjäärile. Oma päritolu ja kultuuri väga tähtsaks pidamine oli vaatamata väikesele arvule püsimajäämise aluseks - rootslaste asustusele tegi lõpu vägivaldne sündmus - Teine maailmasõda, kui enamus eestirootslasi oli sunnitud Nõukogude okupatsiooni kartuses oma kodud jätma ja Rootsi põgenema. Nõukogude korra lagunemisel, kui hakati uuesti rääkima eestirootsi kultuurist, oli selge,  et vaatamata maade tagastamisele oleks sinisilmne loota rannarootsi kultuuri taastumist sellise elava kultuurina nagu enne sõda. Kuid ühisel jõul okupatsiooniajal Eestis elanud eestirootslastega loodi Eestirootslaste Muuseum säilitamaks seda vähest, mis tänapäeval nimetatud kultuurist järel on.

Sobiv koht leiti Haapsallu eestirootslastele tuttavasse Vanasadamasse.

Kuigi muuseum sai registreeritud juba 28.12.1992 läks siiski mitmeid aastaid, mille jooksul koguti esemeid ja tegeldi ehitustöödega, enne kui esimene näitus oma ruumides sai avatud 1998 juunikuus koos suurejooneliste lavastuslike Vormsi pulmadega.

Muuseumist oli vahepeal saanud riiklik asutus, samal ajal kui investeeringute ja järjest rohkem ka tegevustoetuste eest seisis Sihtasutus Rannarootsi Muuseum asukohaga Stockholmis.

Kuna esemete kogumisega kultuuriruumist, mis kadunud rohkem kui 70 aastat tagasi on mõistetavaid raskusi, peab muuseum oluliseks ka teisi tegevusliine. Igaks suveks saab planeeritud erinevaid tegevusi – juba mainitud Vormsi pulmadele lisaks on peetud ka Pakri ja Vihterpalu pulmad, on ehitatud külastajate silme all kolm traditsioonilist rannarootsi paati; Vormsi rupa, ruhnu lodja ja jaala. Regulaarselt toimuvad kalasuitsutamisepäevad ja talvine perepäev. Teadusliku poole arendamise suureks eelduseks on muuseumi raamatukogu, mis on arvatavasti parim vastavasisuline kogu Eestis. Hea koostöö ülikoolidega peaks tagama pidevalt uurimistöid eestirootslaste eluolu ja ajaloo kohta. Eesmärgiks on olla improviseeritud kultuurikeskus, mis suudab pakkuda erinevaid võimalusi erinevatele külastajatele - näituste vaatamisest paadisõiduni ja konverentsipidamiseni välja.


Muuseumipood

Suur valik rannarootslaste ajalugu ja kultuuri käsitlevaid raamatuid nii eesti kui rootsi keeles. Neljapäevamemmede käsitöö. Suveniirid.