Slide 1

MUUSEUM SULETUD! 5.SEPT. - 20. DETS. REMONT!

Slide 2

Jaalasõit Haapsalu lahel. Pardale mahub 11 inimest. Juuni - September. Bron.- jorma@aiboland.ee. tel: +372 56 677377 1h - 66 €.

Slide 3

Aibovaip. 20-meetrine tikitud vaip erinevate momentidega eestirootslaste 1000-aastasest ajaloost.

Slide 4

Töö kangastelgedel ja sukavarrastel käib igal neljapäeval. Enamus naiste käsitööst on muuseumis ka müügil.

Slide 5

KALAPÄEVAD - - - SILK - 29. aprill Tuulehaug - 27. mai LEST - 5. august Algus kell 12.00

Muuseum

Ametlik

Dokumendiregister

 

RANNAROOTSI MUUSEUMI

STRATEEGIA AASTATEKS 2012-2015.

1. SISSEJUHATUS

Rannarootsi Muuseum on Eesti Vabariigi riigiasutus, mille tegevuse eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste kultuuripärandiga. Muuseumi arengukava eesmärk on anda ülevaade asutuse taustast, hetkeolukorrast ja peamistest arengusuundadest.Arengukava esimeses pooles kirjeldatakse lühidalt muuseumi kujunemist ja ajalugu. Samuti on ära toodud tulevikuvaade, mille suunas kõige pikemas ajalises perspektiivis töötatakse ning millele on teatud mõttes allutatud kõik muuseumi tegevused. Lisaks kuulub esimesse poolde ka muuseumi missiooni sõnastus.Arengukava teine pool keskendub esmalt hetkeolukorra analüüsile vaadeldes erinevaid sisemisi ja välimisi tegureid, mis muuseumi eesmärkide saavutamist mõjutavad. Seejärel tuuakse valdkonnapõhiselt välja asutuse peamised strateegilised sihid ja nendest tulenevad alaeesmärgid. Selle vaate loogiline jätk on tegevuskava ning sellest tulenev ühe-aastane tööplaan. Arengukaval võib olla lisasid, mis sisaldavad andmeid erinevate muuseumi tegevust puudutavate teemade osas.Strateegia periood on 2012-2015. Iga kalendriaasta lõpus teeb muuseum oma tegevustest kokkuvõtte ning saab jälgida, kas saavutatu vastab strateegias ära toodud pikema-aegsetele eesmärkidele. Üheaegselt möödunud aasta aruandlusega saab tulevikuvaatesse ühe aasta plaanid juurde lisada ning nii tekib kirjeldus, kus pidevalt on kaetud nelja aasta pikkune periood.

2. RANNAROOTSI MUUSEUMI AJALUGU

Kui 1980. aastate lõpus algas vabanemisprotsess, mis päädis Eesti iseseisvumisega, sai ka eestirootsi päritolu inimestel võimalikuks kuulutada oma etnilist päritolu ja otsida ajaloolisi juuri. Nii asutati Eestis 1988 Eestirootslaste Kultuuri Ühing (ERKS). Juba ühingu põhikirjas määrati ühe peamise eesmärgina kindlaks eestirootsi muuseumi asutamine, kus oleks arhiiv ja raamatukogu ning hakati koguma fotosid ja esemeid.1992 registreeriti Eestirootslaste Muuseum (Estlandssvenska Museet) asukohaga Ehte 4 Haapsalus, muuseum allus Lääne maavalitsusele. Prioriteetsete ülesannetena määrati kindlaks, et tuleb luua mitmekülgne eestirootsi teemaline kogu, rikkalik raamatukogu ja arhiiv, mis kannaks eestirootsi teemalist teadmist, oleks aluseks uurimustele ning millest saaks alus eestirootslaste kultuurikeskusele.Juba 1991. aastast liitus tegevuse rahastajana ka Eesti riik. Samal ajal aktiviseerusid Rootsis Antropoloogia ja Geograafia Selts (Sällskapet för Antropologi och Geografi) ja eestirootsi organisatsioonid. Suur annetus perekond Hambergidelt, muuhulgas muuseumi maja Sadama 31 ostmiseks (1996) ja renoveerimiseks, samuti mitmeid teisi annetusi. Ka teine muuseumi maja – Väeden maja Sadama 32 – annetati samal ajal, kuid annetus korraldati ümber ja maja mõisteti pärast õiguslikke menetlusi tagasi pärijatele. Pärast seda oli maja suulise kokkuleppe alusel muuseumile kasutada antud, kes vastutas selle ülapidamise eest. 3. juunil 2011. aastal ostis Eesti Vabariik omanikelt Sadama 32 kinnistu 1,24 miljoni rootsi krooni eest.Raha ostmiseks saadi Sihtasutus Kuningas Gustaf VI Adolfi rootsi kultuuri fondi toetusest 300 000 rootsi krooni ja perekond Eva ja Bengt Heymani annetusest 940 000 rootsi krooni. Kinnistu ostuga lahenes 1997. aastast muuseumi arendamist takistanud omandi küsimus.1998. aastal avati muuseum praegustes ruumides ja samal ajal vahetus ka nimi, milleks sai Rannarootsi Muuseum (Aibolands Museum). Pidulik muuseumi avamine toimus siiski alles 2002, kui kohal viibisid ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.Niisiis juba varakult võtsid muuseumis ohjad Eestis elavad eestirootslased, kuid abi ja suurt huvi – nii majanduslikult kui isiklikult – on andnud Rootsis elavad eestirootslased. Huvi on tänini säilinud ning muuseumil ja selle saatusel on suur osa eestirootslaste ühtsustundes. Muuseumi edasise arengu seisukohalt on oluline neid kontakte säilitada ja luua.Tuleb märkida, et taassündinud Eesti riik on algusest peale võtnud enda kanda vastutuse muuseumi rahastamise eest ja on seda võtnud kui Eesti ajaloo ja kultuuri olulist osa. Samuti on oluline muuseumi puhul rõhutada, et see on osa Eesti saatusest ja kultuurist.

3. TULEVIKUVAADE

Rannarootsi Muuseum on mitmekülgne ja laiahaardeline kohtumispaik eestlaste, rootslaste ja kõikide rannarootsi kultuuripärandit hindavate inimeste ning organisatsioonide jaoks. Muuseumil on oluline roll eesti ja rootsi kogukondade vahelise dialoogi sisukal toimumisel, pakutakse võimalusterohket kohtumispaika erinevate ideede hindamiseks, ettevalmistamiseks ja teostamiseks.Rannarootsi Muuseum on mitmefunktsionaalne keskus, mille valdkondade hulka kuuluvad töö rannarootsi kultuurivarade kogumisel, säilitamisel ja eksponeerimisel, pärandi arhiveerimine, ülevaatlik raamatukogu, sisukas kultuuriprogramm ja aktiivne osalemine eestirootsluse tegevuste elluviimisel. Tähtis roll on traditsioonilisel käsitööl, merenduse traditsiooni hoidmisel (sh traditsioonilise puulaeva ehitusel) ning laiemalt Läänemerega seotud vaimsel ja materiaalsel kultuuripärandil, mis kajastab piirkonna saatust ja ajalugu. Muuseum korraldab erinevaid kultuuriüritusi ning selles tegevuses omatakse Haapsalus ja ka Läänemaal laiemalt mitmekülgset kogemust, millega kaasneb partnerite usaldus.Nii muuseumi kui ka kultuuriprogrammi kaudu tehakse tööd rannarootsi kultuuripärandi laiemaks tutvustamiseks. Muuseumil on sisukas koduleht internetis, mis on ühenduses teiste selleteemaliste veebidega nii Eestis kui ka mujal maailmas. Muuseumi tegevuse ja valdkondade kohta saab teavet ka erinevatest infomaterjalidest ning meediakajastustest. Teavitustöö üheks väljundiks on ka rannarootsi kultuuriga seotud käsitöö, muusika jt kunstide tutvustamine ja turundamine Eestis.Muuseumil on tihe koostöö erinevate haridusasutustega. Lisaks sellele, et ollakse õppeasutuste jaoks atraktiivne külastuskoht, suudetakse ka ise hariduskeskusena koolitusi pakkuda. Teadustööalane koostöö toimub ülikoolidega nii Eestist, Rootsist kui ka mujalt maailmast. Välissuhete alal ollakse rajanud koostöösuhted lisaks Rootsile ka Soome ja Venemaaga, lisaks partnerid teistest välisriikidest.

4. MISSIOON

Rannarootsi Muuseumi missioon on ainulaadse eestirootsi kultuuripärandi kogumine, hoidmine ja esitlemine ning selle kaudu elava ajaloomälu edasikandmine.

5. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSMEIE TUGEVUSED

Muuseumi tugev identiteet ja selgelt piiritletud ainulaadne uurimismaterjal rannaraootsi kultuuripärandi näol.Rahuldavas seisukorras hoidlaruumid ja hea ülevaade muuseumi kogudest.Muuseumil on mitmekülgsed ja suure missioonitundega töötajad, hea on ka võõrkeelte valdamine.„Neljapäeva memmed“ ehk muuseumi juurde koondunud käsitööhuviliste ring.Muuseumil on pärandiga tööks väga sobiv asukoht, mis võimaldab teha tulevikuplaane (sadamaehitus jms).Laevaehituse alane teadmine ja võimekus seda programmis rakendada.

MEIE NÕRKUSED

Koostöö (üli)koolide ja teiste muuseumidega on olnud juhuslik, koostöölepingud on lõppenud.Personali vähesus ja ressursside nappus ning sellest tulenevad probleemid tegevuste elluviimisel, juhtimisel ja museoloogia kompetentsi arendamisel. Samuti on keeruline töötajaid motiveerida ning personali piisavalt arendada.Varasem arengu kavandamine on olnud nõrk, lisaks puudub muuseumil kogumispoliitika.Ruumipuudus muuseumi tegevuste arendamisel.

VÕIMALUSED

Kultuurikoostöö Põhjalas pakub võimalusi kavandada erinevaid koostööprojekte ja arendada rahvusvahelist kontaktide võrgustikku (sh arhiividega).Üldine huvi kasv oma juurte vastu meelitab inimesi oma perekonna ajalugu ja päritolu uurima ning muuseum saab siin olla heaks partneriks. Eestlaste huvi oma (lähi)ajaloo vastu.Rakendada enam koordineeritud koostöömõtteid Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukoguga ja kodukandi kultuuriühingutega.Kultuuripärandi digiteerimine ja uus muuseumide infosüsteem MUIS pakuvad mitmeid võimalusi muuseumitöö mitmekülgsemaks korraldamiseks.Siseturismi elavnemine seoses majandussurutisest tingitud huvi koondumisega veeta rohkem vaba aega Eestis puhates ja ringi reisides. Arvestades tõenäolist trendi, et kultuuri kättesaadavus muutub paljudes valdkondades hinnatõusu tõttu keerulisemaks, siis on muuseum kui suhteliselt lihtsamini kättesaadav võimalus teatavas eelisseisus. Muuseumi asukoht Läänemaa keskuses Haapsalus pakub siin mitmekülgseid võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks ja kultuuriprogrammi laiendamiseks.Tihedam koostöö Lääne Maavalitsuse, Haapsalu linna ja Läänemaa omavalitsuste kultuurialgatustega ning Läänemaa Turismiga lubab läbi terve aasta kavandada erinevaid algatusi (sh ka võimalused, mida pakuvad näiteks puulaeva selts Vikan, Iloni Imedemaa, Fra Mare Spa jt). Tähelepanuta ei tohiks jääda ka sarnased võimalused väljaspool Läänemaad,lisaks ainulaadne võimalus paadiehituse ning merega seotud traditsioonide hoidmiseks ja arendamiseks.

OHUD

Pikemaajaliste plaanide koostamisel võivad ohuks kujuneda väikemuuseumit mõjutavad seadusandluse või struktuuri muudatused, lisaks muud päevapoliitilised suunamuutused ning jätkusuutliku ja järjepideva poliitikakujundamise osatähtsuse vähenemine.Eestit haaranud majandussurutis mõjutab muuseumi mitmeti. Riigi ebakindlast finantsolukorrast tingitud muuseumi alarahastamine ei luba planeerida pikemaajalisi investeeringuid ning takistab oluliselt ka personali motiveerimist ja arendamist. Ka erinevate koostööprojektide rahastamine sõltub ettevõtjate valmidusest kultuuri toetada, samuti avaldab majanduses toimuv mõju fondide ja toetusprogrammide poolt jagatava raha mahule. Samuti mõjutab majandussurutis ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid ning need muutused ei pruugi olla positiivsed.Koolide õppekavas tehtavad muudatused, mis vähendavad rannarootsi teemade ja rootsi keele mahtu kooliprogrammis, muudavad muuseumi kandepinna noorte seas õhemaks.Erimeelsused erinevatele kogukondadele suunatud riiklikus lõimumispoliitikas võivad tekitada arusaamatusi koostöös ja pingeid algatuste elluviimisel.

6. EESMÄRGID, MÕÕDIKUD, PEAMISED TEGEVUSED JA ALGATUSED

Muuseum kavandab eesmärke viies valdkonnas:

1. Kogumine ja säilitamine

2. Teadus-ja haridustöö, näitustegevus

3. Kommunikatsioon, turundus ja müük

4. Suhtlus ja koostöö eestirootsluse edendamisel

5. Organisatsiooni arendamine

***1. Kogumise ja säilitamise arendamise all mõeldakse eelkõige järgmisitegevusi: Muuseumi kogude arendamine Kogumispoliitika sh kasutustingimused MUIS-i rakendamine Muuseumi säilitustingimuste arendamine

Eesmärk 1: Rannarootsi muuseumi kogud võimaldavad hea ja ülevaatliku pildieestirootsi kultuurist ja selle suhetest ümbrusega.Alaeesmärk: Muuseumil on välja töötatud ja huvilistele kättesaadav kogumispoliitika.Alaeesmärk: Muuseumi kogud on hästi kirjeldatud, kataloogitud ja kättesaadavad.Alaeesmärk: Muuseumi kataloogide andmed on digitaliseeritud ja internetis kättesaadavad.Peamised tegevused: Kogumispoliitika väljatöötamine, kogude digitaliseerimine ja kirjeldamine ning avalikustamine internetis.Uued algatused: Eestirootslaste asualade kultuurpärandi süstematiseerimine koostöös eestirootslaste asualadel paiknevate muuseumide ja kodukandiühingutega.Mõõdik: MUIS´i on kantud kõik fondikogusse vastu võetud esemed ja fotod, milledele saab lisada kirjeldusi ja digitaliseeritud kujutisi.

Eesmärk 2: Muuseumi kogud on hoitud viisil, mis tagab nende säilimise ja loob tingimused, kus kultuurilooline informatsioon ei moondu ega vähene.Alaeesmärk: Muuseumil on kvaliteetsed hoidlad, kus miinimumini on vähendatud varastamise-, tulekahju- või veekahjustusrisk.Peamised tegevused: Nõuetekohase fondihoidla ehitamise ettevalmistamineUued algatused: Uue fondihoidla ehitamineMõõdik: Sobivates tingimustes hoiustatud museaalide osakaal.2. Teadus- ja haridustöö ning näitustegevuse valdkonna all mõeldakse eelkõigejärgmisi tegevusi: Koostöö teiste muuseumide, teadus- ja õppeasutustega Eesmärgipõhine uurimistöö Õppematerjalide koostamine Eestirootsi alade ajaloo, kultuuri ja keskkonna uurimine, muuseumi ümbruse kultuuriajaloolise sisu uurimine, rannarootsi kultuur maastikul Huviringide, õpikodade, etenduste jms algatuste arendamine ja elluviimine Puulaeva ehitamise traditsiooni säilitamine

Eesmärk 3: Rannarootsi Muuseumi teadustöö on süsteemne ja avatud teisteleteadusasutustele ning huvipooltele.Alaeesmärk: Muuseumi teadustöösse kaasatakse ülikoolide tudengid, õppejõud ja teadurid Eestist ja välismaalt (soomerootslasest välistudengi poolt Lõuna-Soome sadamate tolliraamatute läbitöötamine, dokumentidest koopiate tegemine, mille tulemusel valmib uurimustöö).Alaeesmärk: Muuseumi teadustöösse kaasatakse uurijaid teistest muuseumidest, asutustest ja organisatsioonidest. Jätkub eestirootslaste asualade külaarhitektuuri uurimine ja kaardistamine Uppsala Ülikooli professor G. Hoppe juhendamisel.Peamised tegevused: Koostööst huvitatud kõrgkoolide väljaselgitamineUued algatused: Koostöö arendamine muuseumidega välismaal (ühisprojekt Turu Käsitöömuuseumiga).

Eesmärk 4: Rannarootsi Muuseum pakub kvaliteetset hariduslikku programmi, mis on atraktiivne õppeasutustele ja eestirootsi kultuuri huvilistele.Alaeesmärk: Muuseumi haridusliku sisuga tegevuste kavandamisel ja elluviimisel kaasatakse maakonna koolid ja huvitatud õpetajad.Alaeesmärk: Muuseumi tegevuste seas on olulisel kohal mitmekesised näitused, loengud, õpikojad, huviringid ja rannarootsi kombeid tutvustavad ettevõtmised.

Alaeesmärk: Muuseum on üks Eesti olulisemaid puulaevaehituse traditsiooni uurijaid ja edasikandjaid.Peamised tegevused: Merega seotud tegevusi tutvustavate teemapäevade korraldamine.Uued algatused: Kalade suitsutamine, puupaatidega väljasõitude korraldamine.Mõõdik: kaasatud koolide arvMõõdik: läbiviidud ajalootundide arv

Eesmärk 5: Rannarootsi Muuseum pakub külastajatele kvaliteetset ja paindlikku näituste programmiAlaeesmärk: Näituste programmi rikastatakse teiste muuseumidega koostööd tehes.

Alaeesmärk: Püsiekspositsiooni uuendamine.Peamised tegevused: Eestirootslaste kultuuripärandit: (hariduselu, muusika-ja kultuurielu, käsitööd, meretraditsioone ja põlluharimist tutvustavate näituste korraldamine).Uued algatused: Isikunäituste korraldamine. Erinevate õpitubade korraldamine.

3. Kommunikatsiooni, turunduse ja müügi all mõeldakse eelkõige järgmisi teemasid:

 Muuseumile uue kodulehe tegemine, infomaterjalide ja -voldikute täiendamine ning kordustrükkimine

 Meediakajastuse saamine eestirootslaste väljaannetes Kustbon, Ormsöbladet, Medlemsblad, Eestirootslane ja ka kohalikus ajalehes Lääne Elu.

 Sõnumite edastamine ja suhtlemine partneritega (kogukonnad, ühendused, teised muuseumid jt)

 Turundustegevused: osalemine messidel, laatadel (Helsingi Silgulaat, Turu Käsitöölaat, Tallinna Merepäevad, Suur Rootsi päev , Olavi päev) ning koostöö TIK-ga.

 Tagasiside kogumine muuseumi tegevuse kohta (külalisteraamat).

 Kodulehel tagasiside võimaluse loomine.

Eesmärk 6: Rannarootsi Muuseum on oma tegevusest teavitamisel paindlik ja efektiivne.Alaeesmärk: Muuseumi teavitustegevuses on kasutatud erinevaid interneti võimalusi: Rootsi Suursaatkonna Eestis, Haapsalu linna, Lääne Maavalituse, Noarootsi valla, Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu, SOV, SOV Eestis, Rootsi-Mihkli koguduse, Den Andra Strandeni, Riguldi-Noarootsi kodukandiühingu, Vormsi kodukandiühingu, Läänemaa Turismi, Puhka Eestis ja Muuseumi listi kodulehtedel.Alaeesmärk: Muuseumi tegevust kajastavad erinevad meediaväljaanded: Kustbon, Ormsöbladet, Medlemsblad, Eestirootslane, Lääne Elu jne.Alaeesmärk: Muuseumil on toimiv kontaktvõrgustik, mille kaudu teavitataksepartnereid kavandatavatest sündmustest ja kutsutakse neid ideedega kaasamõtlema.Peamised tegevused: Võrgustiku arendamine muuseumi tegevuste efektiivseks teavitamiseks.Uued algatused: Muuseumi uue kodulehe tegemine, erinevate sotsiaalvõrgustike kasutamine muuseumi tegevusest teavitamisel nii kodu- kui välismaal.Mõõdik: Kajastatud sündmuste arv.

Eesmärk 7: Rannarootsi Muuseumi turundustegevuste kavandamisel kasutatakseLäänemaa kultuurivõrgustiku võimalusi.Alaeesmärk: Koostöö MTÜ Läänemaa Turismiga ja Haapsalus ning Läänemaal asuvatekultuuriasutustega võimaldab muuseumil ellu viia erinevaidkoostööprojekte ja messikülastusi.

Alaeesmärk: Muuseumil on erinevad meened ja infomaterjalid, millelevitamisel tehakse koostööd erinevate partneritega. Peamised tegevused: Muuseumi paremaks turundamiseks koostöö tegemine muuseumide ja KOV-ga.Uued algatused: Ühisprojektide läbiviimine kohalike majutusasutuste ja kaubanduskeskustega infovoldikute levitamisel. Helsingi Silgulaadal osalemine ning ühisprojekt Turu Käsitöömuuseumiga.

4. Suhtluse ja koostöö all eestirootsluse arendamiseks mõeldakse eelkõige järgmisi teemasid:

Koostöö Kultuurinõukoguga

 Eestirootsluse edendajate kaasamine muuseumi tegevuste kavandamisse ja elluviimisesse

 Koostöö ja ühisüritused eestirootsi seltsidega

 Kogukondadevaheline dialoog

 Infoliikumise korraldamine (sh koostöö eestirootsluse infokandjatega)

 Piiriülene haridus- ja teaduskoostöö

 Rannarootsi Muuseum kui eestirootsi kultuurikeskus

Eesmärk 8: Eestirootslastel on oluline panus Rannarootsi Muuseumi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel ning nad on aktiivselt kaasatud muuseumi arendamisse.Alaeesmärk: Eestirootslaste kaasamiseks kasutatakse erinevaid koostöövõimalusi. Info liikumine muuseumi tegevuste kohta on korrapärane ja tegevuste kavandamine avatud ning läbipaistev.Peamised tegevused: Kodukandiühingute kaudu aktiivsem eestirootslaste kaasamine muuseumi tegevuste kavandamisse ja korraldamisse.Uued algatused: Erinevatele eestirootsi asualadele pühendatud teemanäituste ja ürituste korraldamine, tutvustamaks konkreetselt asuala ja tema kultuurilist eripära.Mõõdik: ühiselt kavandatud, läbiviidud üritused

Eesmärk 9: Loodud on alus riigieelarvest sõltumatule fondile, mille abil saab toetada erinevate rannarootsi kultuuri kajastavate algatuste rahastamist.Alaeesmärk: Koostööprojektid, mille eesmärgiks on rannarootsi teemaliste uuringute ja ilukirjanduse publitseerimine.Peamised tegevused: Võimaluste väljaselgitamine riigieelarvest sõltumatu fondi loomiseks.Uued algatused: Muuseumi fondile eraldi toetuskonto avamine, uute projektide läbiviimine.Mõõdik: projektide arv, loodud muuseumi toetusfond.

5. Muuseumi, kui organisatsiooni arendamise all mõeldakse eelkõige järgmisi teemasid:

 töötajate kompetentside arendamine (täienduskoolitustel osalemine).

 struktuuri tugevdamine (vabatahtlike kaasamine, Rootsi Kultuurifondi toetusel stipendiaadi rakendamine).

 muuseumisisese infoliikumise korraldamine (Webdesktopi dokumendihalduse võimaluste rakendamine).

 muuseumi varade ja kinnistutega seonduv (näitusemaja juurdeehitus).

Eesmärk 10: Rannarootsi Muuseum on võimekate töötajatega mitmekülgne, paindliku töökorralduse ja efektiivselt juhitud väikemuuseum.

Alaeesmärk: Muuseumi vajadus töötajate järele on kaetud ning töötajate kompetentsearendatakse korrapäraselt.

Alaeesmärk: Muuseumi juhtimiseks on piisav ressurss ning juhtimis-, arendus- ja haldustegevused on korraldatud läbipaistvalt ja avatult. Peamised tegevused: Muuseumi stabiilse arengu ja tegevuse tagamiseks vajaliku struktuuri väljatöötamine ja kinnitamineUued algatused: Muuseumi arengu ja tegevuse tagamiseks uuele struktuurile finantseerimise lahendamine kaasates välistoetusi.

Eesmärk 11: Rannarootsi Muuseumi vara on valitsetud heaperemehelikult ning kinnistute arendamine on hästi kavandatud ja kooskõlas muuseumi vajadustega. Alaeesmärk: Hoonete kohta on koostatud võimalikud lahendused lähitulevikuks .Alaeesmärk: Uue Näitusemaja (koos fondihoidlaga) ehituse kohta on Euroopa Liidu struktuurifondile esitatud kvaliteetne ja läbimõeldud rahastamistaotlus.

Alaeesmärk: Muuseumi puulaevade eksponeerimiseks ja merega seonduvate tegevuste tutvustamiseks on rajatud kai ja süvendatud laevatee.Alaeesmärk: Eestirootslaste toiduvalmistamise traditsioonide tutvustamiseks ehitatud söögituba koos köögiga.Alaeesmärk: Välja on arendatud raamatukogu ja seminariruumi võimalused ningmuuseum on avatud kõikidele huvilistele erinevate üritustekorraldamiseks.Peamised tegevused: Muuseumi arenguks vajalike investeeringute välja selgitamine. Olemasolevate kinnistute ja hoonete võimaluste maksimaalselt efektiivne kasutamine muuseumi arendamiseks, säilitades omanäolisuse.Uued algatused: Muuseumi tutvustamine kõikidele huvilistele uute ürituste korraldamisega, arvestades külastajate soove.

1. Rannarootsi Muuseumi põhimäärus

 Rannarootsi Muuseumi põhimääruse terviktekst Riigi Teatajas

 2. Rannarootsi Muuseumi nõukoda

 Rannarootsi Muuseumi nõukoda on ühiskondlik nõuandev kogu, mis on moodustatud muuseumi põhisuundade kavandamiseks ning töö hindamiseks. Nõukoja koosseisu ja pädevuse kinnitab kultuuriminister muuseumi direktori ettepanekul.

 Nõukoja koosseis:

Mirjam Rääbis    - Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik

Kristi Erkmann    - Lääne Maavalitsuse kultuurinõunik

Liina Põld            - Haapsalu aselinnapea

Kalli Pets             - Muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektor

Elna Siimberg      - Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu liige

Olof Stroh            - muuseumikonsultant

Leena Weesar - Vormsi Kodukandiühingu liige

 3. Rannarootsi Muuseumi arengukava

 Rannarootsi muuseumi arengukava 2012-2015 

4. Rannarootsi Muuseumi kogude poliitika

5. Dokumendiregister

Rannarootsi Muuseumi avalik dokumendiregister (wd.kul.ee)

6. Eelarve 2014

õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud                         466,00         466,00 Personalikulud                                                                   54185,00     54185,00 Museaalide soetamine ja hooldus                                           959,00         959,00 Majandamiskulud                                                              13030,00      13030,00 

Development of water tourism as naturand

active tourism component in Latvia

and Estonia (Riverways EU43385/ERF)           3302,00                            3302,00  
Development of water tourism as natur
and active tourism component in Latvia
and Estonia (Riverways EU43385/ERF)           1846,00                            1846,00  
Personalikulud                                                                        6000,00    6000,00
Majandamiskulud                                                                 19000,00   19000,00
Kokku                                                           5148,00         93640,00   98788,00

 


Lahtioleku ajad

Muuseum suletud 6. septembrist kuni 20 detsembrini. Remont!    

Täiskasvanu - 2,50 €

Üliõpilane - 2 €

Õpilane - 1 €

Pere (2 täisk. & lapsed) - 5 €



Näitusemaja suletud

6. september - 20. detsember. Remont!

Latern

Neljapäeval 17. augustil kell 20.00

Haldus
Kontakt

Aadress:

Sadama 31/32

90502, Haapsalu

Tel/Fax: +372 47 37165;

+372 55623993

E-mail: info(ät)aiboland.ee

direktor-  Ülo Kalm. ylo(ät)aiboland.ee

peavarahoidja- Anu Raagmaa. anu(ät)aiboland.ee

administraator-pedagoog - Triin Jugapuu. triin(ät)aiboland.ee

kuraator- jorma(ät)aiboland.ee

Mobile