Slide 1

TERE TULEMAST! VÄLKOMMEN! . . . . . .T - L 10 -18 P - E 10-16

Slide 2

Jaalasõit Haapsalu lahel. Pardale mahub 11 inimest. Juuni - September. Bron.- jorma@aiboland.ee. tel: +372 56 677377 1h - 66 €.

Slide 3

Aibovaip. 20-meetrine tikitud vaip erinevate momentidega eestirootslaste 1000-aastasest ajaloost.

Slide 4

Töö kangastelgedel ja sukavarrastel käib igal neljapäeval. Enamus naiste käsitööst on muuseumis ka müügil.

Slide 5

KALAPÄEVAD - - - SILK - 30. aprill Tuulehaug - 28. mai LEST - 13. august Algus kell 12.00

Muuseum

Muuseum

Rannarootsi Muuseumi eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste ajaloo ja kultuuripärandi uurimise, säilitamise ja tutvustamisega.

  

Rootslased on asustanud Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat. Asustuse tekkimise põhjuseid võis olla mitmeid: tõenäoliselt olid tollased meresõitjad huvitatud ranniku asustatusest, et oleks meresõitmisel kindlamad tugipunktid, samuti oli baltisaksa aadel huvitatud kristlastest talupoegadest ja kindlasti on tegemist ka inimese igipõlise seiklushimuga ja tahtmisega näha ja vallutada uusi asustamata alasid.

Igal juhul moodustasid rootslased Eestis kaunikesti suletud seltskonna tänu geograafiliste piiridele ja kindlasti ka keelelisele barjäärile. Oma päritolu ja kultuuri väga tähtsaks pidamine oli vaatamata väikesele arvule püsimajäämise aluseks - rootslaste asustusele tegi lõpu vägivaldne sündmus - Teine maailmasõda, kui enamus eestirootslasi oli sunnitud Nõukogude okupatsiooni kartuses oma kodud jätma ja Rootsi põgenema. Nõukogude korra lagunemisel, kui hakati uuesti rääkima eestirootsi kultuurist, oli selge,  et vaatamata maade tagastamisele oleks sinisilmne loota rannarootsi kultuuri taastumist sellise elava kultuurina nagu enne sõda. Kuid ühisel jõul okupatsiooniajal Eestis elanud eestirootslastega loodi Eestirootslaste Muuseum säilitamaks seda vähest, mis tänapäeval nimetatud kultuurist järel on.

Sobiv koht leiti Haapsallu eestirootslastele tuttavasse Vanasse Sadamasse.

 

 Kuigi muuseum sai registreeritud juba 28.12.1992 läks siiski mitmeid aastaid, mille jooksul koguti esemeid ja tegeldi ehitustöödega, enne kui esimene näitus oma ruumides sai avatud 1998 juunikuus koos suurejooneliste lavastuslike Vormsi pulmadega.

                                                     

 Muuseumist oli vahepeal saanud riiklik asutus, samal ajal kui investeeringute ja järjest rohkem ka tegevustoetuste eest seisis Sihtasutus Rannarootsi Muuseum asukohaga Stockholmis.

Kuna esemete kogumisega kultuurist, mis kadunud rohkem kui 50 aastat tagasi on mõistetavaid raskusi, peab muuseum oluliseks ka teisi tegevusliine. Igaks suveks saab planeeritud erinevaid tegevusi - mainitud Vormsi pulmadele lisaks on peetud ära ka Pakri ja Vihterpalu pulmad, ehitatud on külastajate silme all juba kolm traditsioonilist rannarootsi paati; Vormsi rupa, ruhnu lodja ja jaala. Teadusliku poole arendamise suureks eelduseks on muuseumi raamatukogu, mis on arvatavasti parim vastavasisuline kogu Eestis. Hea koostöö ülikoolidega peaks tagama pidevalt uurimistöid eestirootslaste eluolu ja ajaloo kohta. Eesmärgiks on olla improviseeritud kultuurikeskus, mis suudab pakkuda erinevaid võimalusi erinevatele külastajatele - näituste vaatamisest paadisõiduni ja konverentsipidamiseni välja.

Lahtioleku ajad

T - L  10 - 18      

P - E  10 - 16  

Täiskasvanu - 2,50 €

Üliõpilane - 2 €

Õpilane - 1 €

Pere (2 täisk. & lapsed) - 5 €



Rannarootsi merepäev

Laupäeval 16. juulil muuseumis merelised tegevused

Kalli Mari ja Ruhnu jaala hooaja avapidu laupäeval, 18. juunil 10.00 – 14.00

Rannarootsi Muuseumis (Sadama 31/32, Haapsalu)

Haldus
Kontakt

Aadress:

Sadama 31/32

90502, Haapsalu

Tel/Fax: +372 47 37165;

+372 55623993

E-mail: info(ät)aiboland.ee

direktor-  Ülo Kalm. ylo(ät)aiboland.ee

peavarahoidja- Anu Raagmaa. anu(ät)aiboland.ee

administraator-pedagoog - Eva Mägar. eva(ät)aiboland.ee

kuraator- jorma(ät)aiboland.ee

Mobile